Viiulimuusika salvestamisest

Autor: Krista Sildoja

Siinkohal soovin lisada käesolevale kogumikule veidi taustinformatsiooni. Pean väga huvitavaks järgnevat infot. Kaardilt nr. 1 võime näha, kui palju teadsid rahvaluule kogumise mäluasutused külaviiuldajatest ajal, mil kogumine algas ja salvestamine võimalikuks sai. Kaardilt nr. 2 vaatab vastu tõde, kui paljusid neist teadaolevatest viiuldajatest jõuti helisalvestada. II Maailmasõda tõmbas kahjuks sellele tegevusele suuresti kriipsu peale. Peale sõda taasalustati viiuldajate salvestamisega 1957. aastal. Selle kohta vaata allpool olevat kaarti nr. 3 ning nimekirja pillimeestest.

Kaart nr. 1. Teave külaviiuldajate kohta Eesti kihelkondades 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul. Tori kihelkonnast on teateid suisa 64 viiuldaja kohta. Sellel on selge põhjus - entusiastlik vanavara koguja August Pulst oli Torist pärit. Seega võib ainult ette kujutada, kui palju võis tegutsevaid külaviiuldajaid Eestis tollel ajal üleüldse olla (kui oleks igas vallas olnud Pulsti-suguseid entusiaste, kes kõik kirja pani). Allikad: ERA, ETMM, Tori muuseum

Vaata lisaks nimeliselt, millised külaviiuldajad olid laiemalt teada 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul:

• Andmed tegutsevate külaviiuldajate kohta (.pdf 63,7Kb)

Kaart nr. 2. Fonografeeritud ja heliplaadistatud pillimeeste üldarv ajavahemikul 1912-1938. Allikas: ERA

Vaata lähemalt, keda viiuldajatest salvestati enne II Maailmasõda:

• Andmed salvestuste kohta ajavahemikul 1912-1938 (.pdf 54,0Kb)

Kaart nr. 3. Helisalvestatud pillimehi kihelkondade lõikes peale II Maailmasõda ajavahemikul 1957-1987. Allikas: ERA

Vaata, keda ja kus on salvestatud peale II Maailmasõda:

• Andmed salvestuste kohta ajavahemikul 1957-1987 (.pdf 65,3Kb)