Uudised, mis seotud projektiga "Eesti viiul"

Uudised, mis seotud projektiga "Eesti viiul"

 

26. august 2013

On olnud kuulda kurtmisi, et vanad viiulivihikud (ilmunud 1879 - 1910) ei ole kättesaadavad. Lehekülje autor katsub seda viga parandada, lisades seni siinsest kogumikust kättesaadavale infole ja viiulipaladele ka faksiimilevariandid noodivihikutest. Meeldivat kasutamist!

 

Ülevaate vanade viiulivihikute kohta leiate siit

 

Vanad viiulivihikud:

 

          1879 Esimene lustlik mängumees

          1880 Esimene lustlik mängumees

          1881 Esimene lustlik mängumees

          1883 25 mitme sugust ilusat ja uut tantsu tükki

          1893 Mitmesugused uued tantsutükid

          1904 Eesti rahva mängutükid

          1905 Eesti rahva mängutükid

          1910 Pillimees

 

 

12. oktoober 2011

Teen lühikese kokkuvõtte esimesest Kihnu Viiulifestivalist.

Reedel, 7. oktoobril 2011 kogunesid Kihnu saarele viiuldajad ja muud huvilised üle Eesti, et teha algust festivaliga, mis on meie pärimusmuusika maastikul üsna ainulaadne. Nimelt, festival oli pühendatud ühele pillile - viiulile. Sihtasutus Kihnu Kultuuriruum eesotsas Mare Mätasega korraldasid meile selle peo.

Kokku tulid eelkõige viiulist ja viiulimuusikast lugupidavad inimesed, eesmärgiks tutvuda omavahel ning mõlgutada tulevikuplaane. Lähemalt arutati Kihnu viiulimuusika hetkeseisu üle ning võimalusest rajada saarele päris oma muusikakool, kus siis kihnu pärandit üleval hoida.

Kihnust on ajalooliselt pärit mitmed omanäolised viiuldajad, kellest seminaril ka juttu tehti. Nendeks olid üle-eestilistki tuntust kogunud viiuldajad Juri Laasen (salvestatud 1929), Jaan Palu (salvestatud 1937), Mihkel Mäes (salvestatud 1973) ja Theodor Saar (salvestatud 1973 ja 1975).  Siin nimetatud viiuldajad olidki viimased suured meistrid saarel. Nende pärandit on otsustanud edasi kanda Kihnu tänase päeva noored viiuldajad eesotsas entusiastliku Maria Michelsoniga. Kõigi tänaste viiuldajate õpetajaks ja viiuldamise taaskäimalükkajaks on olnud Jaanus Põlder Virumaalt.

Kohtumiseni järgmisel aastal samal ajal ja samas kohas. Loe festivalist lisaks Pärnu Postimehest.

 

6. oktoober 2011

Homme algab Kihnu Viiulifestival! Tegemist on esimese sellelaadse ettevõtmisega Eestis. Festivalilst loodetakse kujundada välja traditsiooniline sündmus, mille eesmärgiks on taas tõsta au sisse kihnu viiulimäng. Eelkõige kohalike seas ning miks ka mitte kaugemalgi.

Festival toimub 7. - 9. oktoobrini 2011 Kihnus, kokku tuleb kena arv viiuldajaid üle Eesti. Loeng-ettekandeid peavad Krista Sildoja, Johanna-Adele Jüssi ning Maarja Nuut. Õpitubasid veavad Kristi Alas, Marju Varblane jt. Festivali korraldab SA Kihnu Kultuuriruum. Lähem info siit.

 

29. september 2011

1905. aastal nägi trükivalgust rahvapillimuusikaga vihik, mis sisaldas esmakordselt lugusid erinevatelt pillidelt: torupillilt, sarvelt, vilepillilt ja viiulilt. Trükise jaoks kogus ja noodistas rahvapillimeeste palu Tori kandi rahvapillimees Tõnis Allikas, kes selgitab oma tegevust läbi üli-huvitava eessõna. Ta mainib, et on pillilood pannud kirja täpselt nii, nagu pillimehed neid oma külades mängisid, samas aga kahetseb, et trükiruumi puudusel ei saa kõiki variatsioone avaldada. Seega jääb pillimehel, kes neid lugusid järgi mängib, vabadus ise edasi improviseerida. Avaldatud on 5 pala igalt pillilt, nende hulgas on nii vanapärased kui uuemad lood. Kogumik kannab pealkirja "Eesti rahva mängutükid II", tutvu sellega lähemalt.

 

26. september 2011

Lisasin "Eesti Viiuli" veebikogumikku ühe autoriloomingut sisaldava viiulivihiku aastast 1893. Kogumiku väljaandjaks ja ka palade autoriks on Herman Schmalz, kes kirjutab eessõnas, kuidas need tema poolt loodud uued tantsutükid on Karl August Hermanni käest oma õnnistuse saanud. Tegemist on kohati liiga kunstlike paladega (püütud kirjutada nn rahvatoonis), paljud meloodiakäigud ei ole loogilise ülesehitusega ning meeldejäävad. Kuid siiski - see on tolle ajastu dokument, mis oli kindlasti abivahendiks paljudele iseõppinudki viiuldajatele. Tutvu lähemalt!

 

9. august 2011 

Kogumik "Eesti viiul. Viiulimuusika repertuaarikogumik" on saanud endale rahvusvahelise indentifitseerimiskoodi ISSN 2228-1185, mis võimaldab väljaannet kiiresti ja täpselt identifitseerida ning lisab väljaandele tuntust, sest kõigi ISSN-i saanud väljaannete kirjed saadetakse Pariisi rahvusvahelisse jadaväljaannete andmebaasi ISSN Register. Nüüdsest on väljaanne niisiis ka ametlikult olemas ning üle maailma leitav.

 

29. juuli 2011

Viljandi Pärimusmuusika Festivali raames toimus "Eesti viiuli" veebikogumiku esitlus. Loodetud sihtgrupp (viiuldajad, pärimusmuusika õpetajad) jäi küll paraku festivali möllus saabumata, kohal olid seevastu asja tõsihuvilised ning autori sõbrad. Eesti Rahvusringhäälingu reporter Airi Kelp tegi sellest väikese uudislõigu, mida saad järelkuulata siin.

 

27. juuli 2011

Veebikogumiku "Eesti viiul" teine ametlik esitlus toimub Viljandi Pärimusmuusika Festivali raames pärimusmuusika aida väikses saalis reedel, 29. juulil 2011. aastal. Vaata siia

 

16. juuni 2011

Pidasin täna ettekande Eesti Keelpilliõpetajate Ühingu aastakonverentsil teemal "Rahvapärane viiulimäng 20. sajandi esimesel poolel Pärnumaa viiuldajate näitel ning selle muusika tänapäevased virvendused". Tutvustasin lisaks ka veebikogumikku "Eesti viiul", mis oli esimene kogumiku ametlik esitlus. Nüüdsest on kogumikul jällegi rohkem kasutajaid.

 

3. aprill 2011

Lisasin veebikogumikku esimese teadaoleva tira¾eeritud viiulivihiku palad aastast 1879. Vihik kannab pealkirja "Esimene lustilik mängumees". Autor J. Matto kirjutab eessõnas, et: "Mõned neist tükkidest olen tõistest nootidest wõtnud, mõned on meie rahva omad, juba ammugi pruugitud tükid, mõned olen ka kõige uuemalt isi teinud." Vihikus leidub palju põnevat: polkad, polkamasurkad, hopser-valsid, kadrill, isegi kaks kasatskit. Lugege läbi väljaandja eessõna ning soovin teile avastamisrõõmu tolleagsete noodilugude seltsis! Vaata lähemalt.

 

23. märts 2011

Läbirääkimiste tulemusena on võimalik siinses keskkonnas kuulata originaal-heliülesvõtteid Ruhnu viiuldajalt Elias Schönbergilt aastast 1938. Tema pillilugude fonogrammiõigused kuuluvad rootsi firmale Caprice Records. Sellega palub firma anda teada, et neid pillilugusi ei tohi alla laadida ega kasutada ärilisel eesmärgil. Eesti viiuli keskkonnas aga on palad kõigile vabalt kuulamiseks. Vajuta siia

 

14. jaanuar 2011

Täna on vanavara koguja ja väärtustaja, kultuuritegelase August Pulsti 122. sünniaastapäev. Sellel puhul on väga meeldiv anda teada, et Krista Sildoja on valmis saanud e-väljaande Tori ja Vändra kihelkonna neljast külaviiuldajast 20. sajandi esimesel poolel. Nimetatud väljaanne baseerub tema 2004. aastal kaitstud magistritööl "Põhja-Pärnumaa viiuldajad ja nende mängumaneer 20. sajandi I poolel".  Tööga tutvumiseks ja lugemiseks vajuta siia.

 

1. detsember 2010

Kogumikku on lisandunud Järvamaa viiuldaja Jaan Karjuse kolm pala. Pillimees ütles heliplaadistamisel, et "peenemaid puditükke ta näpud ei võta" ning mängis sisse need kolm suurepärast viiulilugu. Otsustage ise, kui peened need tema sissemängitud tükid on :)

 

26. november 2010

Kasutamiseks on ülesse pandud Tarvastu kihelkonna viiuldaja Karl Leesmendi viiulilood. Tegemist on põnevate esitustega - funktsionaal-harmoonilisi pillilugusid on mängitud mõnusasti vanapärasel viisil, meloodiaid on rohkesti kaunistatud, aktsendid on 80-aastase pillimehe mängus selgesti kuulda, rütmipilt hästi paigas - hakka või kohe tantsima! Pillilood on huvitava muusikalise ülesehitusega nii vormi kui rütmika osas - kuulake, nautige ja mängige!

 

12. november 2010

Lisasin kogumikku ainsa ennesõjaaegse naisviiuldaja - Juuli Oti - palad. Enne II Maailmasõda jõuti salvestada hulgaliselt viiulipalasid/-esitusi, nendest ainus naisviiuldaja oli Kolga-Jaani kihelkonnast pärit Juuli Ott. Tutvu lähemalt

 

9. november 2010:

Kogumikku on lisandunud kaasaegsed esitused üldtuntud tantsupaladest (näit. Padespaan, Aleksandra valss), mida on esitatud vaid viiulitel ning viiulipalad, mida on originaalis sellel pillil mängitud. "Päikselisel viiulisuvel" 2010. aasta augustis-septembris viiuldasid Marju Varblane, Kadri G Laube, Ott Kaasik, Krista ja Raivo Sildoja. Toonmeister oli Andres Vago. Projekti toetas Eesti Kultuurkapital. Suur tänu! Kuula!

 

2. november 2010

Kogumiku autor sisestas täna siia keskkonda esimesed viiulimuusika noodistused, mis on valminud originaalsalvestuste põhjal. Mängib Tarvastu kihelkonna viiulimees Juhan Rõõm. Originaalsalvestuste õigused kuuluvad Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivile ning on siin kasutamiseks mõeldud vaid õppe-eesmärgil ning isiklikul otstarbel. Muudel juhtudel palun pöörduda info saamiseks kogumiku autori poole.

 

2. november 2010

Siinsesse kogumikku on lisatud väljaannete andmed, milledes on varasemalt avaldatud eesti rahvapärast viiulimuusikat. Lähemalt saate teemaga tutvuda siin.

 

26. oktoober 2010

Facebook-i grupis "Eesti viiul" algatas Raivo Sildoja vestlusringi mõistete teemal. Ta küsib, et mida keegi meist seostab mõistetega "rahvamuusika" ja "pärimusmuusika" ehk mida keegi nende mõistete erinevuste ja sarnasustena tajub/näeb/kogeb. Arvamused, mis laekusid, on anonüümselt riputatud siia - nende põhjal ona avatud vestlusring.

 

18. oktoober 2010

Facebook-i grupis "Eesti viiul" algas eelmisest diskussioonist väljakasvanud uus diskussioon üksikpillimehe identiteedi üle. Kas üksikpillimees on väljasurev nähtus? Või on olukord veidi ilusam? Liitu grupiga, et rääkida kaasa.

 

15. oktoober 2010

Facebook-i grupis "Eesti viiul" algas diskussioon teemadel violin ja fiddle, mis püüab asjatundjate abiga lahata viiuli ja sellel mängitava muusika iseloomu ning samuti kajastust pilli erinevates nimedes.

 

26. september 2010

Uued pillilood kogumikus! 10 labajalavalssi Viljandimaalt, mis ilmunud 1904. a. vihikus "Labajala valsid viiulile", kogunud T. Allikas. Kogumik on eriline selle poolest, et valsid, mis seal sees, kannavad luulelisi-vallatuid pealkirju, näit. Võsa-Villemi armulugu, Karula mehe mesileib, Karu-valu, Vana taadi varba valu ...jne. Esialgu on teadmata, kes on lugusid esitanud/loonud või on need hoopis ühe autori omad. Viimaseks oletuseks annab hoogu lugude stiililine sarnasus nii vormi kui meloodia osas. Uuri järgi!

 

18. september 2010

Esimese tööna olen kogumikku "Eesti viiul" sisestanud 1910. aastal välja antud muusikavihiku "Eesti valsid viiulile. Kõige ilusamad pillilood viiuli, sarve ja torupilli järele üleskirjutanud J. Jürvetson" (Kirjastaja H. Leoke. Viljandi) 28 valssi. Lähemalt tutvu viiulivihikuga siin.

 

17. september 2010

Teatan pidulikult, et eesti rahvapärase viiulimuusika repertuaarikogumik hakkab ilmet võtma. Kutsun teid kasutama seda kogumikku ning loomulikult tegema ka kaastööd. Kogumik ilmub tänu Eesti Kultuurkapitali toele. Sisulised toetajad on Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum ning Tori muuseum.

Uudised, mis seotud projektiga "Eesti viiul"
© Viiulimuusika repertuaarikogumik "EESTI VIIUL" Autor: Krista Sildoja, kontakt: krista(ät)rahvamuusika.ee