Torupillile ehk sõrmilisele, wilespillile, sarvele ja wiiulile kogunud ja korraldanud T. Allikas. Wiljandis 1905. Trükitud H. Leoke´se raamatukaupluse kulul
|
Eessõna |
Rahva muinasjutud, laulud ja mängukesed on rahva hingeelu peegel; nende läbi wõime rahwast tunda ja mõista. Kangetest Kalewitest kõige tähtsam Eesti ennemuistse jutu järele oli Wanemuine. Kui tema midagi ette mängis ehk laulis, sellel oli mõju - tuulgi unustas oma kiiret tungi, wesi waigistas woolu - kõik loodus kuulas waikides ja tähelepannes, et temast midagi omandada ja järeletegemiseks meeles pidada... |
Wanemuise jälgedesse püüdsivad astuda Eesti rahwa mängijad ja lauljad; ka neil oli teowõimu, et räägi aga. Nemad oliwad meil endise aja hariduse tõstjad ja selle edendajad; neid oli kuulata, waadata ja järele teha; kui neist keegi külas, talus, pidudel wõi wabas looduses ülesastus midagi ettekandma, sääl, nagu rahwalaul ütleb: "Küla siis kuulas kükakile, Talu neljatöllakile, Küla lapsed laatsakile" j.n.e. Aga weel enam: "Ei siis jõudnud ohjad hoida, Ohjad hoida, köied köita, Mehed mõttel meelitada, Naesed naerul nõrgutada - Külad jäiwad kuulamaie, Mõisad mõtteid märkamaie" j.n.e. |
Naljamehed oliwad nad, et - naera aina. Nende ettekannete tagawara oli otsata, nagu rahwalaul selle kohta lausub: "Kodu mina jätsin koti täie, Manu wõtsin mati täie." Aga see mati täis oli nii suur, et: Saab sest ööksa ütelda, Kukeni sest kuulutada, Kolmeks päewaks korrutada, Hulgaks ajaks harutada" j.n.e. |
Kui tuligi wast puudus - kodus oli ju koti täis. Käesolew raamat on esimene, kes rahvapilli mängukesi, mida küla mängumehed kuni meie ajani tundnud, sisaldab. Siin leidub neid muinas-, kesk- ja uuemaaegseid, nagu igaüks, kes Eesti muusika iseloomu tunneb, näeb. Lühikesed ja kitsa käigulised on nad, esitiks, et rahwapillid laialisemat ei luba, ja teiseks, et nõnda juba harjunud oldi; aga igal pisemalgi liiwateral on oma raskusline wäärtus, iga suur on pisikesest koos, ja sagedasti peitub wäikeses kogus suur ja wägew olemus, kui teda sääl tuntakse, temast arusaadakse ja temaga rahul olla osatakse. |
Et ise rahwapillide mängija olen, selle pärast oli mul wõimalik käesolewaid mängukesi nõnda nootidesse panna, kudas mängumehed neid mängida armastasiwad. Eestis rahwapillidel, see on sõrmilisel, torupillil, wilespillil ja sarwel, nootisid enne ei olnud, selle pärast oli mul see esimene töö ka raskem. Torupilli kokkuhelide tutwustamiseks olen torude toonid esimeses mängutükis ülestähendanud, mille järele ka teistel mänguriistadel ehk muusikakooriga torupilli mängu õigelt kuuldavale wõib tuua. |
Torude toonid on nii, kudas noodis seisab: ka oktaw kõrgemal ehk üks wõi kaks oktawi sügawamal, kudas kunagi torude pikkus lubas, kindlasti aga g ja d. Wanad küla mängumehed mängisiwad siin leiduwaid mängukesi - mitte üksi elawa waimustusega, waid - ise ühes elades. Nemad mõistsiwad neid lühikesi lihtsaid mõtteid igawiisi teisendada, et nad mitmekordse läbimängimise järele igawaksgi ei läinud. Igasuguseid teisendusi polnud ruumi puuduse pärast wõimalik siia ülespanna, jääb, nagu harilikult mängija enese osavuse ja tahtmise hooleks. Nimed tükkide juures näitawad, kust ja kellede järelt siin leiduwad mängutükid üleskirjutanud olen. Minge siis uuesti, teie, wanaaja wiisikesed, nüüdse aja õue helisema! Walage weel kord Eesti põue endist elawat isamaa- ja rahvuslist waimustuse-tuld ja tõmmake tuksuma Eesti soontes endist wägilaste werd! Äratage Eestis elule kange Kalevite waim ja hüüdke weel kord Wanemuise kandle kõlinad tema laste põue põksuma! Täitke Eesti südant Wanemuise waimu- ja wõimuga!
25. sept. 1905. T. Allikas |
Kogumik sisaldab nelja osa:
A. 1. - 5. Mängutükid torupillil ehk sõrmilisel B. 6. - 10. Mängutükid sarwel C. 11. - 15. Mängutükid wilespillil D. 16. - 20. Mängutükid wiiulil |
Kogumikus olevad pillilood
|
1905 Eesti rahva mängutükid II Avaldatud: 29. septembril 2011 |