Mart Jantson e. Männi Mart e. Mart Männimets

Teksti kirjutanud Krista Sildoja. Allikas: August Pulst “Mälestusi muusika alalt”. Tallinn – Merivälja 1961-1967. Käsikiri Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumist, fond M 234:1, SÜ 15–28. Noodistused ERA salvestustest: Krista Sildoja

Mart Jantson (1872–1948) on pärit Tori kihelkonna Tori valla Mannare küla  Männi talust. Talu järgi sai ta laiemalt tuntuks kui Männi Mart. Heliplaadil on kasutatud nime Mart Männimets.

August  Pulst kirjeldab Männi Marti kui pikka, tüsedat, tugeva kehaga ja sirge seljaga meest, kes oli rõõmsameelne, punetava palgega ja pikaldase loomuga. Tugevad käed ja jämedad sõrmed aitasid teda tema ametis, milleks oli ehitustöö. Ta töötas koos teiste ehitajatega ning töö viis teda sageli mitmekümne kilomeetri kaugusele kodukohast. Tema töö kohta ehitustel on räägitud, et ta oli suhteliselt laisk, kuid kui midagi ette võttis,  siis tegi seda hoolsalt.

Männi Mardi põhienergia ja -huvi kulus pillimängule. Võib ütelda, et Mart oli hingelt sündinud pillimees. Pulst kiidab tema väsimatust pillimängu alal, üteldes, et sellest Mart ei tüdinenud, vastupidiselt oma päevatööle, kus ta enesele liiga ei teinud ja oma konti üleliia ei vaevanud.

Pulsti andmetel oli ka Mardi vanaisa Jaan tegutsenud viiuldajast pulmapillimehena, samuti isa Peet ja vend Mihkel – nii oli Mardil hea eeskuju viiulimängu alal juba kodus olemas. Peres olevat olnud kolme peale üks viiul, mis takistas mängimist. Veelgi tülikamaks tegi olukorra isa vasakukäelisus, sest ta asetas viiulikeeled peegelpildiliselt pillile. Pillikeelte pidevast ümberasetamisest olevat tekkinud pisikesed peretülid.

Sagedaste esinemiste tõttu tuli Mardil ette peretülisid, kuna tema  kiindumust muusikasse kodus ei aktsepteeritud. Eelkõige ei mõistnud pillimeest tema naine. Sagedased olid juhtumid, mil Mardi abikaasa kannatus katkema kippus. Kuuldes Mardi plaanist lahkuda kodust peaaegu kuuks ajaks, et esineda rahvamuusika ringreisil, olevat abikaasa ütelnud järgmist:

Ah, sina tahad mööda maailma ulkuma minna, ei viitsi kodu tööd teha. Ku lähäd, ä sis oma nägu enam      kodu näita! Sügise olli põllu natukesel oter valmis, tarvis kokkupanna. Tema aga mängib toas pilli, ütleb: "Mina olen pillimees. Mina tahan mängida, põllule ei tule!" Pillimehed o püsti kuradid!

Abikaasa oli olnud korralik töötegija ning iseloomult äge. Lapsi sündis Mardi perre kaks – tütred Alma ja Hilda. Viimane rääkis August Pulstile oma isast kui pikaldasest ja  lõbusast mehest, kes tihti ema käest õiendada sai. Pulst hindas Männi Marti kui viiuldajat väga kõrgelt. Ta kirjutas:

Toris aga leidus mees, kes kunstmuusika eeskujul soolo-viiulile teise viiuliga teist häält kaasamängis ja seda mitte noodist, vaid isikliku kuulmise järel. Selleks oli vana viiuldaja Männi Mart. Temal oli haruldast kõrva ja kuulmist.

Pulsti järgi oli Männi Mart üks väheseid tolleaegseid külaviiuldajaid, kes suutis vabalt pillilugudele kaashäält improviseerida.

Lisaks viiulile oskas Mart mängida klarnetit ja lõõtspilli – viimast pisut rohkem, ning oli seetõttu pulmapillimehena nõutud nii viiuli- kui lõõtspillimängijana. Ümberkaudseid pulmapidusid planeeriti selle järgi, kuidas pillimehel aega oli. Mardi järgi oli suur nõudlus. Pikkadel talveõhtutel juhtus sageli, et üks pulm järgnes teisele ning kodutööd jäid tegemata. Männi Marti võib seega nimetada elukutseliseks pulmapillimeheks.

1936. aasta 11. ja 12. mail heliplaadistati Mardi esituses 5 soolopala:

1. Tõlla Jaani löss (labajalavalts)

2. Vanaisa lugu (labajalavalts)

3. Venna löss (labajalavalts)

4. Liku lugu (löss)

5. Männi Mardi esimene polka

Sama heliplaadistamise käigus salvestati veel duoesitused koos kaasviiuldaja Mihkel Toomiga (Mart mängis burdoone ja kaashääli):

6. Luige (sikusarve) polka

7. Tori polka I

8. Isa luigelugu (löss)

9. Unt aea taga (löss)

10. Tori polka II

11. Polka (Uueda Jüriga kokkumängitud)

12. Polka (Kingsepa polka)

13. Löss (Rehetants)

14. Kuimetsa Kaie lugu

15. Löss (Teotants)

16. Seitse

17. Talupoeg

18. Harju löss

Originaalsalvestused Mart Jantsoni esitustega on avaldatud kogumikus "Pärnumaa viiuldajad. Esimene", Viljandi 1997.