Magistritöö sisukord
Saateks
1. Sissejuhatus
1.1. Teoreetilisi lähtekohti rahvapärase pillimuusika uurimisel
1.2. Rahvapärase viiulimuusika varasemad uurimused ja publikatsioonid
1.3. Töö ülesehitus
2. Üldisi andmeid tantsimise ja rahvapärase viiulimängu kohta
2.1. Tantsimine külaühiskonnas
2.2. Viiul tantsu saatepillina
2.3. Trükitud noodivihikute võimalik mõju külapillimeeste repertuaarile
2.4. Rahvapärane viiulimäng väljaspool tavapärast keskkonda
3. Üldisi andmeid viiuldajate elukeskkonna ja elulugude kohta
3.1. Põhja-Pärnumaa looduslik, sotsiaalne ja kultuuriline keskkond
3.1.1. Naaberkihelkonnad Tori ja Vändra
3.1.2. Kirik, kool ja seltsiliikumine
3.1.3. Viiuldajate seos neid ümbritseva kultuurilise keskkonnaga
3.2. Tori ja Vändra viiuldajate eluloolised andmed
3.2.1. Mart Jantson, pillimehenimega Männi Mart (1872-1948)
3.2.2. Mihkel Toom, pillimehenimega Lepiku Mihkel (1873-1958)
3.2.3. Anton Adamson (1877-19??)
3.2.4. Hendrik Adamson-Jõearu, pillimehenimega Paltsaare Hendrik (1879-1958)
4. Tori ja Vändra viiuldajate mänguvõtete ja repertuaari muusikaline analüüs
4.1. Uurimismaterjali tutvustus
4.1.1. Labajalavalsid ja polkad
4.1.2. Esituskoosseisud
4.1.3. Kasutatud helistikud ja viiulite häälestus
4.2. Mänguvõtete analüüs
4.2.1. Mitmehäälsus
4.2.1.1. Mitmehäälsuse saavutamise võtted soolomängus
4.2.1.2. Mitmehäälsus kahe viiuli koosmängus
4.2.2. Mõned tähelepanekud teistest mänguvõtetest
4.2.3. Mänguvõtete jaotus ¾anrite ja viiuldajate lõikes
4.3. Labajalavalsside ja polkade vormianalüüs
4.3.1. Muusikalise vormi erinevad tasandid
4.3.2. Erinevad tervikvormid
4.4. Mõningad kvadraatsuse ja meetrumi küsimused
5. Kokkuvõte
Allikad
Kirjandus
Lisa 1. Labajalavalsid ja polkad 1879-1910. aastatel trükis ilmunud noodivihikutes
Lisa 2. August Pulsti korraldatud ringreisid rahvamuusika eeskavaga aastatel 1922-1936 ning Tori ja Vändra viiuldajate osavõtt nendest
Lisa 3. Fotod Tori ja Vändra viiuldajatest aastatel 1927-1937
Lisa 4. Noodi- ja helinäited
