Jaan Karjus

Teksti kirjutanud Krista Sildoja. Allikas: August Pulst “Mälestusi muusika alalt”. Tallinn – Merivälja 1961-1967. Käsikiri Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumist, fond M 234:1, SÜ 15–28, lk. 732-735. Noodistused ERA salvestustest: Krista Sildoja

Jaan Karjus sündis 1864. aastal Põltsamaa kihelkonnas. Sealt asus ta ümber Järvamaale Madise kihelkonda Albu valda Orgmetsa külla Veski tallu. Kaheksandast eluaastast algas Jaani karjasepõlv. 12-aastaselt sai temast tallipoiss. Seejärel õppinud ta kingsepaks, teinud põllutöid, olnud veskis möldriks – seda viimast ametit pidas ta 44 aastat.

Kodus kutsuti Jaani isaks, külainimesed hüüdsid teda möldripapaks. Oma sõnade kohaselt õppinud viiuldaja oma lood isalt, samuti ka teistelt pillimeestelt. Viiulil arvas ta olevat kokku 84 lugu, parmupillil 3 ja karjapasunal 2. Viiuldaja olnud keskmist kasvu, tumedate juuste ja vurrudega. Liikunud ja rääkinud tagasihoidlikult, pikaldaselt.

Viiuliõpinguid alustas Jaan 12-aastaselt, juba 14-aastaselt mänginud ta pilli. Parmupilli ja karjapasunat mänginud ainult karjapõlves. Isa olnud sarvemängija. Kodukülas leidunud teisigi pillimehi, nii viiulil kui harmoonikul. Nooti tundnud pillimees oma jutu järgi vähe – seda õppinud külakoolmeistritelt. Ütelnud, et “teab, mitu kõpsu noodi peale tuleb lüüa”. Jaan olnud paljudes pulmades pulmapillimeheks. Kui mängis kokku teise viiuliga, mänginud teist viiulit, teist häält. Mõnikord tõmmanud ka torupilli moodi ainult bassi kaasa. Pillimees kurtnud, et “peenemaid puditükke näpud ei võta”. Heliplaadistamisel öelnud Jaan Karjus, et käsi olla võõrdunud mängust, viiul ei tahtvat enam sõna kuulata. Tolle tõttu saadi plaadistada vaid mõned palad. Tema palu hinnati vanadeks ja huvitavateks.

Jaan Karjuse esituses heliplaadistati 1936. aasta maikuus kolm pala:

1. Labajalg
2. Karjase lugu
3. Polka

Nendest paladest on kõige erilisem “Karjuse lugu”, mille Jaan olla kuulnud Koeru kihelkonnas ühelt vanalt viiuldajalt ja täiendanud seda omaltki poolt. Üks polka kandnud nime “Saksad sõitsid” (ei ole kindel, et seesama, mis heliplaadistati) ning kõlanud nii: Saksad sõitsid teeda mööda, kõver kont käis kõhtu mööda.