Karl Leesment

Teksti kirjutanud Krista Sildoja. Allikas: August Pulst “Mälestusi muusika alalt”. Tallinn – Merivälja 1961-1967. Käsikiri Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumist, fond M 234:1, SÜ 15–28, lk. 797-798. Noodistused ERA salvestustest: Krista Sildoja

Viiuldaja Karl Mihkli poeg Leesment on sündinud Tarvastu kihelkonnas, Vooru vallas, Tuhalaanes 1857. aastal. Heliplaadistamise ajal 1937. a. oli viiuldaja 80-aastane. Lisaks viiulile olla ta mänginud veel roopilli ja karjapasunat.

Viiuldaja hakanud viiulit mängima 15-aastaselt, esimese pilli valmistanud ise. Kodus tal keegi teine pilli polevat mänginud. Viiulipalu õppinud ta teistelt pillimeestelt, nagu rätsep Peeter Jaanuselt, puutöömehelt Juhan Mõtuselt jt. Lugude arvuks väitnud Karl olevat 50, nende hulka kuulunud valsid, polkad, polkamasurkad, kasatskid jm. Oma loodud looks olevat olnud “Põdrajaht”.

Karl olla kokku mänginud ka teise viiuliga, kusjuures mõlemad olevat mänginud ühte ja sama häält. Lisaks teinud mehed veel bändigi – viiul, kannel ja harmoonik.  Labajalavalsist olnud pillimehel mälestused juba 5-aastase lapsena. Ringvaltsi tantsitud laulu ja pilli saatel. Kokku mänginud Karl ligi kümnes pulmas, pulmamängudeks olnud Teestelu, Taalrimäng jm.

Pulst väidab oma mälestustes, et pillimehe lugusid kirjutanud 1936. aastal üles kaks Tartu tudengit. Ilmselt on neid noodistusi ERA-st võimalik leida. Kasvult olnud viiuldaja alla keskmise ja veidi küürugi tõmbunud. Nägu olnud lai, silmad sügavais koopais, vaade olnud rahulik, juuksed poolpikad, tumedad, habe poolpikk, vurrud hallid. Tema kõne olnud tasane, vaikne ning viiulimees liikunud pikaldaselt.

Karl Leesmentilt heliplaadistati järgnevad lood (Pulsti kirjapilt):

1. Ringvalts – eritants
2. Kaara Tõnise polka
3. Aadu valts – labajalg
4. Tallinna vanavalts
5. Villbomm polka
6. Suislepa polka
7. Nummer polka
8. Ülepõlve polka
9. Riia ahtsam
10. Üle mõtsa lugu – sarvelugu
11. Naiste tants – polka
12. Pärnu marss

Plaadistamata jäid palad, nagu näiteks Polka, Näpupolka, Sarvelugu, Karjapoisi lugu jt.