Karjase lugu

Loo sisuks on järgnev ülestähendus August Pulstilt:

“... karjane on metsas, lehm kadunud, huikab lehma – teeb huiget viiulil. Karjane läheb nuttes koju – jälle viiulil nuttu järele aimates. Perenaine annab poisile võmmu kuklasse ja saadab ta metsa lehma otsima. Poiss huikab jälle metsas lehma – teeb seda ikka jälle viiulil. Viimaks lehm ammub vastu – viiulil. Nüüd lehmaga rõõmsalt kuju – lõbus polka. Paneb karjavärava kinni käuksti – viiuliga. Siis tulistjalu tuppa – polka. Siin äratoodud sõnad ütleb iga kord enne mängu ette.”

(August Pulst “Mälestusi muusika alalt”. Tallinn – Merivälja 1961-1967. Käsikiri Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumist, fond M 234:1, SÜ 15–28, lk. 733)

• Karjase lugu (.mp3 2,6Mb)

Tähelepanekuid:

• nagu kuulete, erinevad salvestuselt kuuldav stsenaarium ning Pulsti kirjeldus omavahel - võis olla, et ringreisidel esitas Jaan Karjus lugu pisut teisiti, kui heliplaadistamisel
• panin siia välja vaid prgrammilise pala viimase osa - polka, improvisatoorsed ja imiteerivad lõigud kuulake ise siia juurde - peamiselt on need lõigud mängitud e-keelel ning e-mollis
• tähelepanu väärivad Jaan Karjuse mängumaneeris vasaku käe tertsivõtted ning üle keelte "kiikuv" poognatehnika
• siinsest Jaan Karjuse esitusest on Leegajuse ansambli aegadest säilinud Toivo Tubli viiulil mängitud versioon Eestis Raadios

Kõik materjalid siin veebikogumikus on mõeldud vaid õppeotstarbeliseks kasutamiseks isiklikul eesmärgil!