1879 Esimene lustilik mängumees

Avaldatud: 3. aprillil 2011

Wiioli noodid. 22 tantsu-tükki, üksikult wiioli pääl mängida. Esimene anne. Välja annud J. Matto. Tartus 1879. Trükitud Heinrich Laakmanni kulu ja kirjadega. Tsensuri poolest lubatud - Tallinnas, 16. juunil 1879.   Noodivihiku faksiimile leiate siit Teabe vanade viiulivihikute kohta leiate siit   Eessõna   Nagu kõik asi waimuharimise poolest muu kui ka meie rahwa juures edasi lähäb, nõnda kosub ka muusika tundmine, laulmine ja mängimine väga jõudsaste. Et kül muud mänguriista, mis enam õpetud ja haritud rahwa majades ikka leida on, talurahwa majades veel mitte palju leida ei ole, siiski ei ole ta ka koguni ilma; aga wiioli, selle kuulsa mänguriista armas ja lõbus hääl, täidab juba igal pool meie talu rahwa majasid, ja teeb sagedaste wäsinud põllumeest õiete rõõmsaks ja lustiliseks. See mängu hääl on ka üks kallis Jumala anne, mis mitte patt ei ole, nagu wahest mõni seda arvab, kui seda kõrralikult pruugitakse.   Mängimine on iga haritud rahwa juures pruugiks ja saab suure auu sees ülevel peetud; mikspärast siis mitte Eestlane mängida ei või? Jumal tänatud, see tuli on meie sees ka õige tubliste juba põlema läinud ja igal pool õpetakse laulma ja mängima ikka enam ja enam.   Igal pool on näha, et inimesed wäga waimustud ja liigutud südamega  w i i o l i  mängimist kuulewad, ja iseäranis noored mehed tulise himuga üks tõise käest seda kunsti õpivad. Seepärast on ka wäga sagedaste kuulda: Jah! - õpiks kül, - laulu wiisid mängin kül noodi järele, nooditundmist on õige hästi; aga mängu-tükkisid ei wõi kusagilt õpida.   Saksa raamatu poodides on neid ka saada, aga need on kõik suurtest meistridest nii kunstlikult tehtud, et wähä õpinud inimene neid mängida ei wõi; päälegi on nemad enamiste kõik säetud tõiste mänguriistadega kokku mängida, ja üksikult wiioliga mängida ei ole neil midagi magu ega ilu. Nemad on täis sügavat kunsti, ja meie talu rahvas ei ole weel mitte kunstnikud ega wõi ka seda saada, sellepärast, et põldu harib ja põlluharimise juures oma aeg kaub; aga nii palju kui tema eneselle tarvis on, wõib tema õpida ja mängida kül, sest iga rahvas on inimesed ja keegi ei ole ilma õpimata targaks saanud.   Siis olen mina mitme soovimise pääle nõuks wõtnud, esiteks üht weikest jagu, ja kergemaid tükisid wälja anda, mis mitte wäga rasked ei ole, sest iseäranis palju dieese ja bemolle on wäga rasked mängida neil, kes wähä on õpinud.   Mõned neist tükkidest olen tõistest nootidest wõtnud, mõned on meie rahva omad, juba ammugi pruugitud tükid, mõned olen ka kõige uuemalt isi teinud.   Et neid nootisid senni ajani weel Eesti keeles ei olnud leida, olen mina sellega oma rahwa edasi saamiseks hakatust teinud, ja pakun sõbralikult seda esimest annet neile kätte, kellel selle tarwis tundmist ja lusti on õpida. Kui näha saab, et  L u s t i l i k  m ä n g u m e e s  rahva seas aset leiab, siis tahan ikka seda tööd edasi teha ja edespidi paremaid ja tuumakamaid tükkisid muretseda ja wälja anda.   Sellega soovin igaühele rõõmsat edasi õpimist Jumala ja Keisri auuks, Eesti rahva rõõmuks ja ilmamaa iluks.   Wälja-andja.     Kogumikus olevad pillilood   Avaldatud: 3. aprillil 2011 Hinnatud kodulehtede tegemine professionaalne kodulehe valmistamine tunnustatud ja visuaalselt heal tasemel .. korraliku ja atraktiivse kodulehe tegemine aga ka kasutajasõbralike ning lihtsalt kasutatavate kodulehtede valmistamine originaalse visuaaldisainiga kodulehekülje tegemine vaata lisaks ka Tõlketeenused kiirelt ja alati tähtajaks valmis
1879 Esimene lustilik mängumees
Avaldatud: 3. aprillil 2011

Wiioli noodid. 22 tantsu-tükki, üksikult wiioli pääl mängida. Esimene anne. Välja annud J. Matto. Tartus 1879. Trükitud Heinrich Laakmanni kulu ja kirjadega. Tsensuri poolest lubatud - Tallinnas, 16. juunil 1879.

 

Noodivihiku faksiimile leiate siit

Teabe vanade viiulivihikute kohta leiate siit

 

Eessõna

 

Nagu kõik asi waimuharimise poolest muu kui ka meie rahwa juures edasi lähäb, nõnda kosub ka muusika tundmine, laulmine ja mängimine väga jõudsaste. Et kül muud mänguriista, mis enam õpetud ja haritud rahwa majades ikka leida on, talurahwa majades veel mitte palju leida ei ole, siiski ei ole ta ka koguni ilma; aga wiioli, selle kuulsa mänguriista armas ja lõbus hääl, täidab juba igal pool meie talu rahwa majasid, ja teeb sagedaste wäsinud põllumeest õiete rõõmsaks ja lustiliseks. See mängu hääl on ka üks kallis Jumala anne, mis mitte patt ei ole, nagu wahest mõni seda arvab, kui seda kõrralikult pruugitakse.

 

Mängimine on iga haritud rahwa juures pruugiks ja saab suure auu sees ülevel peetud; mikspärast siis mitte Eestlane mängida ei või? Jumal tänatud, see tuli on meie sees ka õige tubliste juba põlema läinud ja igal pool õpetakse laulma ja mängima ikka enam ja enam.

 

Igal pool on näha, et inimesed wäga waimustud ja liigutud südamega  w i i o l i  mängimist kuulewad, ja iseäranis noored mehed tulise himuga üks tõise käest seda kunsti õpivad. Seepärast on ka wäga sagedaste kuulda: Jah! - õpiks kül, - laulu wiisid mängin kül noodi järele, nooditundmist on õige hästi; aga mängu-tükkisid ei wõi kusagilt õpida.

 

Saksa raamatu poodides on neid ka saada, aga need on kõik suurtest meistridest nii kunstlikult tehtud, et wähä õpinud inimene neid mängida ei wõi; päälegi on nemad enamiste kõik säetud tõiste mänguriistadega kokku mängida, ja üksikult wiioliga mängida ei ole neil midagi magu ega ilu. Nemad on täis sügavat kunsti, ja meie talu rahvas ei ole weel mitte kunstnikud ega wõi ka seda saada, sellepärast, et põldu harib ja põlluharimise juures oma aeg kaub; aga nii palju kui tema eneselle tarvis on, wõib tema õpida ja mängida kül, sest iga rahvas on inimesed ja keegi ei ole ilma õpimata targaks saanud.

 

Siis olen mina mitme soovimise pääle nõuks wõtnud, esiteks üht weikest jagu, ja kergemaid tükisid wälja anda, mis mitte wäga rasked ei ole, sest iseäranis palju dieese ja bemolle on wäga rasked mängida neil, kes wähä on õpinud.

 

Mõned neist tükkidest olen tõistest nootidest wõtnud, mõned on meie rahva omad, juba ammugi pruugitud tükid, mõned olen ka kõige uuemalt isi teinud.

 

Et neid nootisid senni ajani weel Eesti keeles ei olnud leida, olen mina sellega oma rahwa edasi saamiseks hakatust teinud, ja pakun sõbralikult seda esimest annet neile kätte, kellel selle tarwis tundmist ja lusti on õpida. Kui näha saab, et  L u s t i l i k  m ä n g u m e e s  rahva seas aset leiab, siis tahan ikka seda tööd edasi teha ja edespidi paremaid ja tuumakamaid tükkisid muretseda ja wälja anda.

 

Sellega soovin igaühele rõõmsat edasi õpimist Jumala ja Keisri auuks, Eesti rahva rõõmuks ja ilmamaa iluks.

 

Wälja-andja.

 

 

Kogumikus olevad pillilood

 

Polka
Polkamasurka
Polka
Polka
Frankseese
Kutsher
Marss
Torupilli valts
Polkamasurka
Polka
Laste püha marss
Kutsher
Hopser-valtser
Galopp
Valtser
Polkamasurka
Hopser-valtser
Polka
Polkamasurka
Elise polka
Kasatskid
1879 Esimene lustilik mängumees Avaldatud: 3. aprillil 2011
© Viiulimuusika repertuaarikogumik "EESTI VIIUL" Autor: Krista Sildoja, kontakt: krista(ät)rahvamuusika.ee