Elias Schönberg

Ruhnu viiuldaja fotot vaata Ruhnu Ajalooliste Fotode lehelt

Rannarootsi Muuseumi kodulehelt võib lugeda järgmist viiulimehe pojapoja Eliase kohta:

Unistus Ruhnust - 60 aastat kodust ära

Antud näitus põhines Elias Schönbergi poolt Saaremaa Muuseumile tehtud annetusel. 2002. aastal kinkis Gotlandi saarel vanaduspäevi veetev põlisruhnlane Elias Schönberg muuseumile üle paarisaja Ruhnus kasutatud rõivaeseme, millest enamik on kuulunud tema hiljuti lahkunud abikaasale Maria Schönbergile (1923–2001), osa varem ka nende omastele. Mitmed rõivad on Maria enda valmistatud. Annetatud kogu (kaheksa seelikut, neist kolm Kihnust, 16 põlle, 30 tütarlapse ja naise tanu, 12 liistikut ja vesti, kaks kampsunit, 11 laste rõivaeset, 10 paari kindaid-sokke, üks meesterõivaste komplekt jm.) sisaldab lisaks omavalmistatud esemetele veel poolsada naiste ja meeste rätikut, mis on ostetud Riiast, Tallinnast, Narvast, Kroonlinnast ja Viiburist ajavahemikus 1850–1910, ning 54 värvikirevat naiste tanupaela, millest enamik on samuti ostetud arvatavasti juba 19. sajandil. Jalanõudest on kogus kolm paari hülgenahkseid pastlaid. Annetuse hulka kuuluvad niplispitsi kudumise padjad olid veel hiljuti kasutuses.

Elias ja Maria Schönbergi lugu

1921. aastal sündinud Elias Schönberg on tuntud Ruhnu hõbesepa Peter Schönbergi (Rooslaid) poeg tema esimesest abielust Marta Meldersiga. Juba Peteri isa, samuti Elias, oli Ruhnus tuntud kingsepp, pillimees ja hõbesepp. Kala- ja hülgepüügi kõrval hakkas ka noor Elias hõbedat sepistama. Pärast sõjaväeteenistust Ruhnu tuletornis jäi ta sinna sideoperaatorina tööle. 6. detsembril 1942 abiellus ta Maria Smensiga, elama asuti Eliase kodutallu Mickosele. Perre sündis viis last, neist Helga 1943. a. juunis Ruhnus.

1944. aastal eri teid kaudu Ruhnust lahkunud pere sai õnnelikult kokku Gotlandil, kus osteti talu. Elias töötas Slite tsemendivabrikus mehhaaniku ja tõlgina. Selle kõrval jätkas ta hõbeehete valmistamist, mis on hinnatud ka riigirootslaste seas. Maria korraldas kodust majapidamist ja jätkas traditsioonilise ruhnu käsitööga. Materjal selleks saadi oma majapidamisest. Käsitöömeistrina oli Maria Schönberg kuulus üle kogu Gotlandi. Pidulikel puhkudel kandis ta alati oma kauneid ruhnu riideid. (Tsiteeringu lõpp)

Rootsi Raadio salvestas 18. ja 20. septembril 1938. aastal Ruhnu kiriku pastoraadis viiuldaja Elias Schönbergi esituses järgmised palad: