Juuli Ott

Avaldatud: 12. novembril 2010

Juuli Ott
Avaldatud: 12. novembril 2010

 

Teksti kirjutanud Krista Sildoja. Allikas: August Pulst “Mälestusi muusika alalt”. Tallinn – Merivälja 1961-1967. Käsikiri Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumist, fond M 234:1, SÜ 15–28, lk. 759-761. Noodistused ERA salvestustest: Krista Sildoja


 


Tollel ajal Tallinnas elanud Juuli Ott kutsuti heliplaadistamisele 30. – 31. mail 1936. aastal. Rahvalaulikust viiuldaja Juuli (kõik teavad tema lauldud “Läksin metsast luuda tooma...”) oli siis 66-aastane. On tähelepanuväärne, et Juuli Ott on ainus naisviiuldaja, keda plaadistati 1936-1938. aastate heliplaadistamiste käigus.

 

Juuli Ott sündis Kolga-Jaani kihelkonnas, Võisiku vallas, Odiste külas, Eltsaare talus. Mõlemad tema vanemad olid lauluinimesed, isa mängis veel luike, parmupilli ja viiulit. Kodukülas olla olnud Juuli väitel veel mõni pillimees, laulikuid olnud aga palju. Neilt õppinud Juuli kõik oma vanad laulud, mida ta ütles olevat kolmekümne ringis. Kõige rohkem laulis ta vanu pulmalaule.

 

Viiulimängu õppinud Juuli oma isalt, alustades sellega pihta 8-aastaselt. Lugusid kuulnud ka teistelt pillimeestelt, mänginud kokku kandlegagi.

 

Heliplaadistamise ajal kirjeldas August Pulst Juulit järgnevalt: “Laulik-viiuldaja on keskmist kasvu ja omab juba ka väikest kühmu seljas. Nägu piklik mõningate kurrudega. Juuksed tumedad. Ta on pikaldase liikumisega ja kõneleb aeglaselt. Näoilmelt tõsine, mõtlik. /.../ Ta oli tähelepandav naisviiuldaja. Pilli käsitas hea eduga. Suurem edu oli aga temal lauludes, omades head häält ja sisukaid laule.”

 

Juuli Otilt heliplaadistati järgnevad viiulilood (Pulsti kirjapilt):

  1. Vanavalts
  2. Siiri-siiri
  3. Torupilli valts

 

Plaadistamata jäi palju pillilugusid, näiteks Vana eesti polka, Ruttu polka, Kramsi polka, Käo Jaani polka, Karukäpa surka, Labajala Liisu valts, Galopp, Ringi polka ja Hundi polka.

 

 

Veidi naisviiuldaja mängumaneerist:

 

  • viiuldaja pill oli salvestuse ajal tavahäälestusest tooni võrra madalamale häälestatud
  • viiuldaja tõmbab kõla tugevdamiseks lahtisi naaberkeeli kaasa, kuid seda mitte koguaeg
  • erilisi vasaku käe mänguvõtteid ei esine, mõtlen siinkohal spetsiaalselt võetud topeltnoote, eripäraseid kaunistushelisid
  • vasaku käe teise sõrmega võetud noodid on kõik ebatäpsed, mis lubab eeldada, et viiuldaja asetas teise sõrme igal pillikeelel samasse kohta - tavaliselt on "majakateks" esimene ja kolmas sõrm, Juuli puhul ka teine
  • Juuli Oti pillilugude vorm on kõigis kolmes loos sama, lühikest 4-taktilist lauset korratakse, sellest moodustub osa - mis on vaid 8-taktiline

 

 

Vanaaja valts
Siiripolka
Torupillivalts
Juuli Ott Avaldatud: 12. novembril 2010
© Viiulimuusika repertuaarikogumik "EESTI VIIUL" Autor: Krista Sildoja, kontakt: krista(ät)rahvamuusika.ee